Mine sisu juurde

Hiiumaa majandus

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Hiiumaa kaart

Hiiu maakonna majandust on eelkõige kujundanud väike territoorium (1023 km²)[1] ja saareline asend[2]. Hiiumaa majanduse keskmeks on kaasaegne plasti- ja koostetööstus.[3] Majandusharude käibe järgi on esikohal tööstus[2], millest üle 65% moodustab plastitööstus. Teised suuremad majandusharud on kaubandus, ehitus ja transport.[4] Transport on üks olulisemaid harusid, sest tooraine sissevedu ja toodangu väljavedu sõltuvad täielikult mere- ja õhutranspordist.[2] 2012. aastal ulatus väliskaubanduse maht 75 495 266 euroni. Eksport moodustas sellest 60,8% ja import 39,2%.[5]

2013. aasta seisuga on Hiiumaal registreeritud 1283 kasumlikku ettevõtet ning 360 mittetulundusühingut ja sihtasutust.[6] Keskmine brutopalk oli 2012. aastal 769 eurot kuus, mis on Eestis Harju- ja Tartumaa järel suuruselt kolmas.[7] 2012. aastal oli tööhõive 54,6% ja tööjõus osalemise määr 61,9%.[8] Töötus oli 2012. aasta seisuga 11,8%, mis on 1,2% suurem kui Eesti keskmine[9]. Vabu töökohti oli 2012. aastal 362.[10]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Hiiumaa majandus tugines pikka aega vaid põllumajandusele. Kehvad loodusolud sundisid juba keskajal hiidlasi otsima täiendavaid elatusallikaid. Majanduse kujunemise peamised piirangud olid väike kohalik turg, tooraine sissevedamise ja toodangu väljavedamise vajadus. Esimesed saarelt väljamineva toodanguga seotud ettevõtted tegelesid kohaliku tooraine töötlemisega. Kuni 16. sajandi keskpaigani oli lubjapõletus ainuke arvestatav tootmisharu.[11]

16. sajand

[muuda | muuda lähteteksti]

Sajandi teisel poolel algas Euroopas ulatuslik manufaktuuride rajamine. Sel ajal rajati ka Hiiumaale Sääre külasse üheaegselt lubjaahi ja sadamasild, mis viitab lubjatootmise intensiivistumisele.[12]

Hiiumaa talumajapidamised kasutasid tihti madalatele rannaaladele kontsentreerunud soola. 16. sajandil oli Skandinaavias keeruliste olude tõttu sooladefitsiit ning kuuldus Hiiumaa soolavarudest jõudis Rootsi kuningani, kes lasi 1580. aastal saarele rajada soolatootmisettevõtte. Tootmine lõpetati sajandi lõpus.

1569. aastast pärineb varaseim märge Hiiumaal valmistatud laevast. Esimene teadaolev saeveski pärineb 1589. aastast.[11]

17. sajand

[muuda | muuda lähteteksti]
Suursadama ait on arvatud kultuurimälestiseks

1628. aastal rajati saarele Hüti klaasikoda[11], mis oli sajandi suurim tööstusettevõte[viide?]. Kuna Hiiumaal toimus 17. sajandil hoogne ehitustegevus, oli klaasikoja peamiseks tooteartikliks aknaklaas. Tegutsemisaja vältel puhuti kokku üle 70 eri klaastoote.[12] Klaasikoda likvideeriti 1655. aastal Euroopas toimunud Kolmekümneaastase sõja ning Rootsi ja Vene suhete halvenemise tõttu.[11]

Kuigi laevu oli saarel toodetud ka varem[11], rajati 1680. aastatel Suursadamasse esimene suurem laevaehitusettevõte[12] koos ellingu,[11] sepapaja ja köietöökojaga. Suursadam kujunes sajandi tähtsamaiks sadamaks.[12]

Sajandi keskpaigas toodeti krahv Jakob De la Gardiele kuuluvas löövis telliseid.[11]

18. sajand

[muuda | muuda lähteteksti]

Sajandi viimastel aastakümnetel avanes Vene turg Baltimaade viinale ning sellelt makstav kõrge hind ja mõisate kasvav rahavajadus ajendas ka Hiiumaal tegelema viinapõletusega. Eriti palju teeniti suurtelt viinahangetelt kroonule, millega tegelesid ka saare tähtsaimad mõisnikud.

1782. aastal rajati suur, aastas 200 000 tellist põletav tellisetehas. Lisaks olid veel neljas Hiiumaa mõisas telliselöövid.

Sajandi lõpul toodeti pea igas mõisas oma tarbeks kangast. Ettevõtlikumad mõisaomanikud müüsid kangast ka lähedalasuvatesse linnadesse. Suurim lõuendi- ja purjeriide kudumistöökoda asus Suuremõisas.

Parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergi käe all hoogustus sajandi lõpul uuesti laevaehitus.[11] Parun omandas Suuremõisa ja Suursadama ning taastas laevaehitusettevõtte.[12]

1793. aastal rajas Reigi pastor Carl Forsmann mütsivabriku.[11]

19. sajand

[muuda | muuda lähteteksti]

1812. aastal jätkas ja laiendas pastor W.F. Rinne mütsivabrikut. Toodeti kahte mudelit: vaesemale ja rikkamale tarbijale.

Suursadamas hakati lisaks rannasõidualustele ehitama ka ookeanipurjekaid. 1846. aastal ehitati seal ka esimese Eesti laevana ekvaatori ületanud ja ümber Kap Horni neeme purjetanud parklaev Hioma. Sajandi lõpuks oli Hiiumaal valminud 22 ookeanipurjekat.[11]

Sajandi esimesel poolel kujunes Heltermaale randumiskoht, kus 1853. aastal algas regulaarne aurulaevaliiklus mandrile ja Saaremaale. Kuni 1896. aastani koosnes Heltermaa sadam vaid puukastidest ja kivimuulist.

1829. aastal rajati Suuremõisa kalevivabrik, mis aasta hiljem laienes ning tootmine viidi üle Kärdlasse. Kärdla kalevivabrik kuulus Eesti kolme suurema villatöötlemisvabriku hulka.[12] Kalevivabrik põletati punaarmeelaste poolt maha 1941. aastal.[13]

Kärdla kalevivabriku juures töötavast mehaanikatsehhist sai 1860. aastal alguse Kärdla assivabrik, mis tootis peamiselt vankrite raudtelgesid, põllutööriistu, ahjuuksi ja raudriste.

Kuigi puitu on Hiiumaal töödeldud sadu aastaid, algas korrapärane metsamajanduse organiseerimine ja metsakasvatus alles 1860. aastatel. Mõisates toodeti materjale ekspordiks Inglismaale jm. Sajandi lõpus kasvas küttepuude vajadus ning tekkis väljaveo võimalus ja puidukaubandusele said lisaks mõisnikele ligi ka talumehed.[11]

20. sajand

[muuda | muuda lähteteksti]
AS La Viscosa püüdis 20. sajandi algul Hiiumaale kunstsiidivabrikut rajada. Esimese maailmasõjal ajal jäi aga plaan katki. Hiljem töödeldi hoonetes kala ja liha, tänapäeval on hooned varemetes[14]

20. sajand oli suurte muutuste, sõdade, revolutsioonide ja okupatsioonide ajastu. Pärast Saksa ja Vene okupatsiooni võttis Eesti Asutav Kogu 1919. aastal vastu maaseaduse,[13] mille kohaselt võõrandati kõik mõisatele kuulunud varad.[15] Talupoegadele anti Eestis 2,3 miljonit hektarit maad.[13] Hiiumaal likvideeriti 13 mõisa, jagati välja 270 asundustalu ja maad sai umbes 450 perekonda.[15]

Esimese vabariigi ajal oli Hiiumaal põllumajandus suurim majandusharu, kuid hoogsalt arenes ka tööstus. Tegutses 37 tööstuslikku ettevõtet: saeveskid, toiduainetööstused, telliskivitööstus, elektrijaam jm.

1940.–1941. aastal kaotati teise Vene okupatsiooni käigus eraettevõtlus. Algas riiklikul omandil põhinev majandamine.[15]

Pärast Teist maailmasõda valitses Eestis Nõukogude Liit ning Hiiumaa muudeti piiritsoonina suletud alaks: saarele pääsesid üksnes elanikud ja eriloaga inimesed.[12] 1940. aastate lõpus kollektiviseeriti põllumajandus ja 1948. aastal rajati saarele esimene kolhoos "Käina säde".[15] Kokku rajati Hiiumaal 82 kolhoosi.[13] Suurimaid ja edukamaid oli 1949. aastal asutatud kalurikolhoos "Hiiu kalur".[12]

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal algas majandustingimuste kardinaalne muutmine.[15] Eestis lubati taas eraettevõtlus. Näiteks reorganiseeriti kalurikolhoos aktsiaseltsiks Hiiu Kalur.[12]

21. sajand

[muuda | muuda lähteteksti]

Hiiumaa kõigi majandusharude käive 2000.–2011. aastal oli üle 17 miljardi Eesti krooni. Perioodi suurim käive 1,7 miljardit krooni oli 2007. aastal. Ülekaalukalt suurim majandusharu on tööstus. Sektori käive 2011. aastal oli 36,9 miljonit eurot.[4]. Järgnevalt kõigi Hiiumaa majandusharude käibed aastate 2000–2011 lõikes miljonites Eesti kroonides (andmed kogutud Hiiumaa majandusülevaadetest 2000–2011):

Majandusharu 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Põllumajandus 15 20 43 49 52 52 35 53 58 41 41 44
Kalandus 132 100 73 76 76 82 62 63 55 50 50 50
Tööstus kokku 426 494 533 594 632 743 666 740 655 497 516 577
Toiduainetööstus 199 241 195 184 149 76 54 32 26 17 14 16
Puidutööstus 145 147 198 237 265 382 249 286 193 133 190 167
Plastitööstus 70 93 127 160 204 269 346 399 404 321 346 377
Muu tööstus 12 12 13 13 15 16 17 23 31 26 87 88
Ehitus 41 47 51 79 103 134 182 222 232 189 138 203
Kaubandus 203 239 252 278 301 317 346 405 415 368 396 422
Turism 16 18 23 25 28 31 42 61 62 51 42 61
Transport 64 111 117 146 144 156 162 181 184 150 149 188
Muud 20 42 54 60 54 62 58 41 36 33 55 78

Tööstus

[muuda | muuda lähteteksti]
Hiiumaa tööstusharude käive 2000–2011

Hiiumaa on läbi aegade olnud tööstussaar.[4] Saarel on alates 16. sajandist tegeletud kohaliku tooraine töötluse ja ekspordiga.[3] Tänapäeval on tööstusettevõtete roll tööandjana veelgi suurem. 2011. aastal oli sektoris 685 töötajat ja keskmine brutokuupalk oli 709 eurot.[4]

Toiduainetetööstus

[muuda | muuda lähteteksti]

Toiduainetetööstus oli sajandi esimesel kahel aastal suurima osatähtsusega tööstusharu. Sektoris on esindatud kalatööstus, pagaritööstus ja kulinaaria, toiduainete tootmine väikepartiidena. 2011. aastal oli sektoris hõivatud 42 inimest ja keskmine brutokuupalk oli 503 eurot. Suurim ettevõte on Hiiumaa Tarbijate Ühistu tütarettevõte HTÜ Tootmine.[4]

Puidutööstus

[muuda | muuda lähteteksti]

Puidutööstus oli suurima osatähtsusega tööstusharu aastatel 2002–2005. Puidutööstuse alla on arvestatud ka metsandussektor. Puidutööstuses on esindatud puidu töötlemine ja puidust toodete valmistamine. 2011. aastal oli sektoris 79 töötajat ja keskmine brutokuupalk oli 506 eurot. Suurim ettevõte on Lauka Saeveski, mis sai Äripäeva 2011 Hiiumaa Ettevõtete edetabelis esikoha.

Metsandussektoris on esindatud metsade majandamine ja ülestöötamine. 2011. aastal oli sektoris 41 töötajat ja keskmine brutokuupalk 920 eurot.[4]

Plastitööstus

[muuda | muuda lähteteksti]

2006. aastast on plastitööstus kasvanud suurimaks tööstusharuks. Plastitööstuse edu põhineb kohalikul oskusteabel, mida on saarel arendatud kolhooside rajamisest saadik.[4] Hiiumaal asub ligi 10 plastitööstusettevõtet,[16] millest suurim on Dagöplast, Baltimaade juhtiv kiletootja.[17] Sektoris on esindatud plasti töötlemine, plastist toodete valmistamine ja montaaž. 2011. aastal oli sektoris 452 töötajat. Keskmine brutokuupalk oli 752 eurot.[4]

Muu tööstus

[muuda | muuda lähteteksti]

Muu tööstuse osatähtsuse suurenemine 49% 2010. aastal eelneva aastaga võrreldes on tingitud andmekogumise metoodika muutusest ja andmetöötlemisviisist tulenevast suuremast täpsusest.[18] Sektoris on esindatud tekstiiltoodete ja rõivaste, metallitoodete valmistamine. Aastal 2011 oli sektoris 115 töötajat ja keskmine brutokuupalk oli 752 eurot. Suurim ettevõte on tekstiiltooteid valmistav Meritik ja Lade.[4]

Kaubandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaekaubandus ja teenindus on hinnanguliselt saare suuruselt teine majandusharu.[4] Sektori käive aastatel 2000–2011 oli üle 3,9 miljardi krooni, mis moodustas ligi 56% tööstuse käibest samal perioodil. Selveri kaubandusketi sisenemisega Hiiumaa turule 2011. aastal on oluliselt muutunud majandusharu struktuur: paljud väikesed poed on konkurentsis alla jäänud ja suletud. 2011. aastal oli sektoris 257 töötajat ja keskmine brutokuupalk oli 529 eurot.[4]

Transport

[muuda | muuda lähteteksti]
Kärdla lennujaam

Eraldatud asend on kujundanud hiidlastest head logistikud. Hiiumaa transpordiettevõtted veavad kaupu kogu Euroopas ja suudavad tagada varustuskindluse ka äärmuslikes ilmastikuoludes.[3] Sektoris on esindatud maantee-, mere- ja õhutransport. 2011. aastal oli sektori käive 12 miljonit eurot. Majandusharu suurim probleem on ühendus mandriga. Mõistlikule transpordikorraldusele aitas kaasa parvlaeva Hiiumaa liinile panek 2011. aastal. Sektoris oli 2011. aastal 290 töötajat ja keskmine brutokuupalk oli 678 eurot.[4]

Ehitus

[muuda | muuda lähteteksti]

Sektoris on esindatud üldehitus, teedeehitus, eritööd, elektritööd, maaparandustööd ja projekteerimine. Hiiumaa ehitusettevõtete käive kasvas hoogsalt kuni 2008. aastani. 2011. aastaks ei olnud sektor kriisiaegsest madalseisust ikka täielikult väljunud. 2011. aastal oli käive eelnevast aastast 30% suurem. Rohkem ehitati mitteeluruume, mille ehituses oli oluline roll Euroopa Liidu toetustel ja CO² kvootide müügist saadud raha. 2011. aastal oli sektoris 242 töötajat ja keskmine brutokuupalk oli 703 eurot.[4]

Turism

[muuda | muuda lähteteksti]

Sektoris on esindatud majutamine ja toitlustamine. Sektoris oli 2011. aastal 104 töötajat ja keskmine brutokuupalk 363 eurot.[4]

Kalandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Sektoris on esindatud kalapüük ja kalakasvatus. 2011. aastal oli sektoris 73 töötajat ja keskmine brutokuupalk 1220 eurot, mis on Hiiumaa majandusharudes kõrgeim. Suurim ettevõtte on AS Hiiu Kalur.[4]

Põllumajandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Sektoris on esindatud taime- ja loomakasvatus. 2011. aastal oli sektoris 39 töötajat ja keskmine brutokuupalk oli 498 eurot. Suurim ettevõtte on Hiiumaa Agro OÜ.[4]

Muud

[muuda | muuda lähteteksti]

Sektoris on esindatud finantsvahendus, kindlustus, koolitus, elektrienergia müük, vesivarustus- ja kanalisatsioon, kommunaalteenused, tervishoiuteenused jne. Sektoris oli 2011. aastal 217 töötajat ja keskmine brutokuupalk oli 578 eurot.[4]

Sihtasutus Tuuru

[muuda | muuda lähteteksti]

Sihtasutus Tuuru tegevuse eesmärgiks on Hiiumaa sotsiaalse ja majandusliku arengu programmide ja projektide algatamine, juhtimine ning sellega seonduvate uuringute, arendustöö, vabahariduse, täienduskoolituse korraldamine ja läbiviimine ning osalusdemokraatia toetamine.[19]

Hiiumaa roheline märk

[muuda | muuda lähteteksti]

Hiiumaa roheline märk on Sihtasutus Tuurule kuuluv kvaliteedimärk, mille eesmärk on tunnustada ja väärtustada kohalikke käsitöömeistreid ja nende valmistatud tooteid.[20]

Hiiumaa Ettevõtjate Liit

[muuda | muuda lähteteksti]

Hiiumaa Ettevõtjate Liit on 1998. aastal asutatud Hiiumaal tegutsevate ettevõtjate vabatahtlik ühendus, kelle ühine eesmärk on arendada kohalikku ettevõtlust.[21]

Hiiumaa ettevõtluse arengustrateegia

[muuda | muuda lähteteksti]

Hiiumaa ettevõtluse arengustrateegia 2014–2020 (HEAS) eesmärgid on parandada ettevõtluse infrastruktuuri, tõsta töökohtade kvaliteeti ja arvu, kasutada kuluefektiivselt ja säästlikult kohalikke ressursse, muuta aktiivsemaks loovisikute majandustegevus ja luua kõrge ettevõtlusaktiivsus.[22]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Hiiumaa üldinfo". www.hiiumaa.ee. Vaadatud 26.09.2013.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 "Hiiu maakond". entsyklopeedia.ee.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 "Hiiumaa majandus". www.hiiumaa.ee.
  4. ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 4,14 4,15 4,16 "Hiiumaa majandusülevaade 2011" (pdf). www.hiiumaa.ee.
  5. ↑ "Kaupade eksport ja import haldusüksuse järgi". www.stat.ee. Statistikaamet. Vaadatud 28.09.2013.
  6. ↑ "Statistika". www.rik.ee. Äriregister. Vaadatud 29.09.2013.[alaline kõdulink]
  7. ↑ "Keskmine bruto- ja netokuupalk maakonna järgi". www.stat.ee. Statistikaamet. Vaadatud 29.09.2013.
  8. ↑ "15-74-aastaste tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr elukoha ja maakonna järgi". www.stat.ee. Statistikaamet. Vaadatud 29.09.2013.
  9. ↑ "Töötuse määr maakonna järgi". www.stat.ee. Statistikaamet. Vaadatud 29.09.2013.
  10. ↑ "Vabad töökohad 2003–2013". www.tootukassa.ee. Töötukassa. Vaadatud 29.09.2013.
  11. ↑ 11,00 11,01 11,02 11,03 11,04 11,05 11,06 11,07 11,08 11,09 11,10 "Eraldatuse pitseri all". www.hiiumaa.ee.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 12,4 12,5 12,6 12,7 12,8 Mare Oja. Eesti kultuuriloo õppematerjal V. Hiiumaa, Tallinn: Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate selts, 2012.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 Endel Saar. Hiiumaa-kiviajast tänapäevani, 2004.
  14. ↑ Viskoosa vabrikuhooned hiiuvald.ee
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 15,3 15,4 "XX-sajand". www.hiiumaa.ee.
  16. ↑ Raul Ranne (01.06.2012). "Hiiumaa on muutunud plastisaareks". Eesti Ekspress. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.10.2013. Vaadatud 01.10.2013.
  17. ↑ "Dagöplast". www.dagoplast.ee. Vaadatud 02.10.2013.
  18. ↑ "Hiiumaa majandusülevaade 2010" (pdf). Sihtasutus Tuuru, Swedbank. Vaadatud 02.10.2013.
  19. ↑ "SA Tuuru". www.tuuru.edu.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.10.2013. Vaadatud 02.10.2013.
  20. ↑ "Hiiumaa roheline märk". www.tuuru.edu.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 21.10.2013. Vaadatud 02.10.2013.
  21. ↑ "Hiiumaa Ettevõtjate Liit". www.inforegister.ee. Inforegister. Vaadatud 02.10.2013.
  22. ↑ "Strateegilised teemad ja perspektiivid" (doc). www.hiiumaa.ee. Vaadatud 02.10.2013.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hiiumaa_majandus&oldid=6718210"